Äripäeva asepeatoimetaja Aivar Hundimägi pakub välja OÜtamise probleemi kaks seadusandlikku lahendust: üks piitsa ja teine prääniku kujul.
- Aivar Hundimägi Foto: Andras Kralla
Maksuameti hoiatus, et nad võtavad teravama tähelepanu alla OÜtajad, on üks 1000 ja suuremate tehingute deklareerimiskohustuse positiivne tulemus.
Maksuamet viitas kolmele hiljuti jõustunud kohtuotsusele, mis toetasid maksuameti käsitlust OÜtamise maksustamisel. Nendes juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu pangakontole ning nii tööandja kui ka töövõtja võitsid tööjõumaksude maksmata jätmise arvel.
Näiteks kui tegevjuhile makstakse töölepingujärgset brutopalka 3500 eurot kuus, siis kätte saab ta netopalgana 2730 eurot. Nimetatud palgalt peab tööandja tasuma eri makse 4683 eurot. Kui aga tegevjuht pakub n-ö juhtimisteenust oma osaühingu kaudu, siis saab tema osaühingule maksusid tasumata üle kanda kogu summa 4683 eurot. See võimaldab maksukohustuse edasi lükata ja loob tegevjuhile võimaluse kasutada raha enda äriühingus oma äranägemise järgi, kas makstes osaliselt töötasu või dividende või hoopis tehes muid kulutusi.
Ebaõiglus
Selline osaühingutega jokitamine sisaldab ebaõiglust. Esiteks annab osaühingute abil tööjõumaksude vähendamine ettevõttele konkurentsieelise teiste tööandjatega võrreldes. Teine ebaõigluse moment seisneb selles, et osaühingu kaudu oma oskuste müümine võimaldab töövõtjal teenida suurema sissetuleku, sest tema tasult ei pea tasuma tööjõumakse ning tal on võimalik osa kaupu ja teenuseid soetada osaühingu arvel. Kolmas ebaõiglus puudutab solidaarset ravi- ja pensionikindlustust, kuhu OÜtamisega tegelejate panus jääb teiste palgatöötajatega võrreldes väiksemaks. Ravijärjekorras ei pea aga OÜ omanikud ootama palgatöötajatega võrreldes kauem.
Maksuamet küll viitab nende jaoks positiivsetele riigikohtu lahenditele, mis annavad maksuhaldurile nüüd võimaluse käituda OÜtajatega jõulisemalt. Samas ei ole vähetähtis 1000euroste ja suuremate tehingute deklareerimise kohustus. Pärast selle kohustuse seadustamist on maksuametil lihtne võtta välja OÜtamise kahtlusega isikud. Varemalt oli selliste juhtumite otsimine vaevalisem ja ajamahukam.
Maksuameti lahendusest ei piisa
OÜtamisega seotud maksuskeemide vähenemine on positiivne, kuid olen nõus maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehisega, et probleemi lahendamiseks ei piisa maksuameti praegusest tegevusest ning riigikohtu lahenditest. Lehis ütleb tänases Äripäevas, et probleem tuleb lahendada seaduse tasandil.
Praegu paistab maksuamet oma fookuse seadvat nendele osaühingutele, kellel on püsivalt üks klient ja paljud nendest hakkavad nüüd tõenäoliselt ka rohkem sotsiaalmaksu maksma. Nad ei ole aga ainsad, kes osaühingu abil saadavat maksuvõitu kasutavad.
On arvestatav hulk eri valdkondade spetsialiste, kes pakuvad osaühingu kaudu teenust partneritele, kuid kes teenitud tulu võtavad välja dividendina. Nende panus sotsiaalmaksu maksmisse jääb endiselt tagasihoidlikuks.
Sotsiaalmaksule lagi ja põrand
OÜtamise probleemil võiks olla kaks seadusandlikku lahendust: üks oleks piits ja teine präänik. Eestis võiks kehtida sotsiaalmaksukohustus ka nendele isikutele, kes oma tuludeklaratsioonis tööjõumaksudega maksustatud tulu ei deklareeri ning elatuvad ainult dividenditulust. Võiks olla miinimummäär, millelt ka need isikud peavad aastas korra sotsiaalmaksu tasuma. Seda võiks nimetada sotsiaalmaksu põrandaks.
Präänik oleks aga sotsiaalmaksu lae kehtestamine. See tähendab, et teatud piirist maksustatakse töötasu ainult tulumaksuga ega maksustata enam sotsiaalmaksuga. See oleks üks lihtne lahendus tööjõumakse Eestis vähendada ning soodustada kõrgepalgaliste töökohtade teket.
Kahjuks on sotsiaalmaksu lae kehtestamise idee poliitikutelt tagasi põrganud ning nad on viimastel aastatel eelistanud maksumaksjatele näidata ainult piitsa. Reeglite karmistamisega riigi saadav maksuvõit ei ole lõpptulemusena suur. Maksutulude suurendamiseks tasub maksuskeemide takistamise kõrval astuda samme ka selleks, et maksumaksjaid tekiks Eestisse juurde. Maksumaksjate arvu saab kasvatada aga ainult erasektor uusi töökohti luues.
Tekst oli täna Vikerraadio eetris päevakommentaarina.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.